Rääkisime kogemuse ja harjutamise tähtsusest beebi kõne arengus, motoorika ja nägemise arendamise tähtsusest. Vaatame täna lähemalt beebide suhtlemise oskust, rütmitunnet, intonatsiooni, hääle valjuse ja kõrguse tähtsust selle kujunemisel.

Vastsündinu – 3 elukuu (tunnetuslik suhtlus)

Jälgides beebit virgeajal näeme käte-jalgade rütmilisi liigutusi, mida õige varsti saadavad häälitsused. Kui laps ei saa rütmiliste liigutustega häälitsust saata, jääb ta vait. Liigutuste taastudes, taastuvad ka häälitsused. Rütmitunne kujuneb välja välistelt liigutustelt sisemisele (mõtlemisele). Kui laps ei saa siputada, kujuneb tal välja rütmihäire, mis võib kaasa tuua tagasilööke arengus. Lapse tunnetuslikud võimed (ka kõne) väljenduvad sel perioodil läbi liigutuste. Ka nutt, naer, häälitsused on seotud motoorikaga – miimika, huule-, keele-, mälumislihastega. Tähelepanelikud vanemad on märganud beebide suhtlust häälikutega, mis põhinevad refleksidel ega sõltu selles vanuses rahvusest. Näiteks, „neh“ – olen näljane, „aou“ – olen unine, „heh“ – ebamugav olla, „eh“ – krooksuhäda, „earh“ – gaasivalu. Rääkides intonatsioonist, hääle valjusest, kõrgusest, on hea lapsega rääkides kõrgendada häält ja anda häälele õrna varjundit. Seda sellepärast, et laps kuulab sellist häält tähelepanelikumalt ja parema meelega. Algusest peale on tähtis teha rütmilisi harjutusi soovitavalt laulude ja liisusalmide saatel.

4 – 6 elukuu (kavatsusliku suhtluse algus)

Selles vanuses saab alguse kavatsuslik suhtlus, toimub üleminek probleemi lahendamise faasi. Mängu tuleb intellekt, mis areneb haaramise, vaatamise ja harjutamise kaudu. Haaramine saab võimalikuks haarderefleksi (käsi tugevasti rusikas) kustumise järel. Laps õpib küünitama, lehvitama, sülle soovima käte sirutamisega, paluma käsivarre sirutamisega, limpsib huuli, kui sööb midagi maitsvat, hakkab koogama. Tuleb kasutada oma aistinguid, intellekti ja keha, et aru saada tegude ja tagajärgede vahelisest seosest suhtluses. 6 – kuuselt beebid lalisevad.

7 – 9 elukuu (kavatsuslik suhtlus)

Teadvustatud kavatsuslik suhtlus väljendub näitamises, andmises ja osutamises (ilmub viimasena) kombineeritult häälitsustega ja on varajase sõnavara arengu ennustajaks. Kõnes on kaas- ja täishäälikuühendid nagu „mam-mam“, „ti-ta“, „tuut-tuut“, „emme“.

10 – 12 elukuu (keeleline faas)

Lingvistiline faas võib alata ka 18 – kuuselt või hiljem. Selleks, et kõne areneks varem, saavad vanemad palju ära teha. Paneme tähele, et lapsel on sõnad kasutuses, kui nad esinevad rohkem kui üks kord mitmes olukorras. Aastane laps saab aru keelust „ei tohi“, tema kõnes on 2-6 sõna, kasutuses on peamiselt žestide keel. Žest ja sõna on omavahel funktsionaalselt seotud, neid kasutatakse samadel eesmärkidel. Kõnes esineb „ebaküpset“ pudikeelt, mille intonatsioon, hääle tõusud ja langused on õiged ja meenutavad täiskasvanu kõnet.

Arenda lapse rütmitunnet

Rütmitunde ja – taju arendamise tähtsusest suhtluses rääkisime vastsündinu kuni 3-kuuse beebi puhul, kuid sellega on vaja tegeleda läbi terve esimese aasta ja ka sealt edasi: ema laulmine, liisusalmid koos rütmiliste liigutustega, tants muusika saatel, hüpitamine jne. Liisusalmidest ja rütmiharjutustest räägime lähemalt juba järgmises postituses.