Jätkame täna selgitustega teemal: milline on lapse teekond sõnani ning millised tegevused teda sellel teel aitavad?

Käe ja silma koordinatsiooni roll

Oleme rääkinud vastsündinu suutlikkusest keskenduda korraga üksikutele objektidele ning alates pooleaastasest vanusest mitmele objektile. Lapsi huvitab nende lähiümbrus ja kasutuses olevad asjad-esemed. Meie ülesanne on äratada tema huvi kõige selle vastu. Huvi toidab eelkõige peenmotoorika areng – käe ja silma koostöö: puudutamine, kompimine, hiljem suhu panemine, eri külgedest ja kaugusest vaatlemine. Võta lapse käed ja puuduta koos erineva tasapinnaga asju päris elus ja ka mänguasju, tekstiili- ja papiraamatuid. Ulata talle käepäraseid kõrinaid, vaata koos alguses kontrastseid pilte, hiljem värvilisi tuttava sisuga pilte. Käe ja silma koordinatsioon areneb välja esimesel eluaastal ja on mälu arengu eelduseks.

Esemete terviktaju sõnamälu arengus

Beebi maailmast arusaamine algab esemete-asjade-nähtuste äratundmisest. Laps peaks välja jõudma ümbritseva täieliku tajumiseni, millele saame kaasa aidata: räägi lapsega asjade vormist, värvist, tunnustest, osade seostest ja sellest, mida on nendega võimalik teha. Nii õpib juba alla aastane laps ühe eseme omadusi märkama ka teistel samasugustel. Näiteks, kui lapsel on oma joogipudel, mille ta tunneb ära ja millest ta on õppinud jooma, siis ta on võimeline ära tundma ja kasutama ka teistsuguse välimusega joogipudeleid. Ta oskab ära tunda asja olulised omadused ja seostada neid teiste samasugustega. Laps õpib sellisel moel ümbritsevat maailma õigesti tajuma.

Tajupiltide kinnistamine

Nagu kooliajal on tähtis, et laps õpiks õppima, on beebiajal tähtis aidata beebil katsetada, otsida, uurida. Asjade, nähtuste ja olendite äratundmisest ning ümbritseva täielikust tajumisest lapse sõnamälu arenguks ei piisa. Kõik see peab ka kinnistuma ja siinkohal tuletame veel kord meelde kõige lähema ümbruse reeglit – laps mõistab kõige paremini teda ümbritsevat (kodune keskkond, vajalikud asjad, igapäevased tegevused). Vähem on rohkem – beebile pole mõtet näidata Aafrika loomade pilte, küll aga koera pilti, keda ta kohtab jalutuskäigul või on kutsu tal kodus. Tajupiltide kinnistamiseks näita lapsele ette, kuidas teda ümbritsevaid esemeid erinevalt kasutada ja milliseid tegevusi saab nendega teha ning lase siis lapsel vabalt katsetada. Näiteks, kui kodus on olemas beebide ladumistorn, siis saab lapsele näidata, kuidas rõngas pulga otsa panna ja sealt ära võtta ning lasta siis lapsel ise katsetada. Sel viisil talitades kujunevad tajupiltide põhjal välja kujutlused, mis seostuvad sõnadega ja vastupidi.

Kogemus ees, sõna ja kõne järel

Võime siis järeldada, et beebi kõne arengus eelneb tuttava keskkonna kogemuslik tunnetamine sõnale. Kujutlused saavad täpseks siis, kui lapsed on saanud ennast ümbritsevaid asju, nähtusi, ning olendeid katsuda ja uurida ning erinevaid tegevusi kogeda. Ainult nii kutsub sõna esile kujutluse. Kuuldes võõrast sõna või vaadates tundmatu esemega pilti, ei teki ka täiskasvanul kujutluspilti. Mõelge sellele, kui lastele raamatuid ostate! Meie kahe esimese raamatu (“Esimesed sõnad minu ümber”, “Sõnad minu päevas”) sarja nimi on MIDA NÄEN KUULEN KATSUN MAITSEN just sellepärast, et oleme valinud sinna sellised pildid, mis tähistavad asju, olendeid, nähtusi ja tegevusi, mis last igapäevaselt ümbritsevad.