Keskkonna avardumine

Kui eelmine postitus rääkis sellest, millal on õige aeg alustada lapse kõne arendamisega ning keskendus kuni viiekuustele lastele, siis selles postituses tuleb juttu pooleaastastest ja vanematest lastest. Kuuekuuselt hakkab laps oma tähelepanu jagama, mis tähendab tema jaoks keskkonna avardumist. Ta jälgib huviga oma ümbrust, inimesi, mänguasju. Sellises vanuses laps istub, pöörab end seljalt kõhuli ning võib hakata roomama. Laps laliseb silpidega, reageerib oma nimele, jälgib hoolega täiskasvanu kõnet. Räägi lapsega rahulikult, sõbralikult, õigete sõnavormidega. Erguta suhtlust – vahepeal kuula, mis ta sulle vastab.

Raamatud

Kui vastsündinu keskendub korraga üksikutele objektidele, siis kuuekuusel lapsel hakkab kujunema jagatud tähelepanu, mistõttu on nüüd sobiv aeg anda talle raamat, mille lehekülgedel on rohkem pilte. Pildid võiksid olla tema lähiümbrusest – lapse kodusest keskkonnast ja vajalikest asjadest. Raamatu “Sõnad minu päevas” piltide abil saab lapsega rääkida tema päevast ja valmistada teda ette päeva tegevusteks. Piltide juures võib kasutada liisusalme, lihtsaid luuletusi, või rääkida lihtsate lausetega pildist, värvidest, tegevusest. Ka teisel elupoolaastal on parimad just papiraamatud ning tekstiilist raamatud – neil on pikem iga ja lapsel on mugav neid kätte võtta ja lehitseda.

Sobilikud mänguasjad

Mänguasju ei peaks olema väga palju – eelkõige tuleks mõelda sellele, kuidas need aitaks arendada lapse motoorikat (üldine lihaste areng) ja eriti peenmotoorikat (käeline tegevus). Hästi arenenud motoorika on kõne arengu eeldus. Kui valite poes mänguasju, mõelge kolme asja peale:

• kas laps selle teist korda ka kätte võtab?
• mis laps sellega teha saab?
• kas mänguasi aitab kaasa lapse loovusele: kas ta saab seda veel mingites olukordades, peale otsese eesmärgi, kasutada?

Mänguasjad peaks last huvitama – huvi toidab peenmotoorika arengut. Mänguasja kaudu saab laps mitmeaistingulisi kogemusi, areneb aju. Last huvitavad tema arengufaasile vastavad mänguasjad/esemed. Kuna aga lapsed arenevad erinevas tempos, siis ei pruugi lapse vanus tingimata peegeldada lapse valmidust teatud mänguasja või muu vahendiga mängimiseks. Seetõttu ei tasu liiga tõsiselt võtta mänguasja pakendile märgitud vanuselist soovitust. Meie isiklik kogemus näitab, et on mänguasju, mida võiks lapsele pakkuda pakendil märgitud vanusest varem. See võimaldab lapsel ennast proovile panna ning areneda. Tihti lapsevanemad alahindavad oma lapse võimeid ning seeläbi pidurdavad lapse arengut. Lapsel peab olema võimalik kodus erinevaid oskusi harjutada ja katsetada. Seejuures peab iga lapsevanem loomulikult ise hindama oma lapse valmidust teatud mänguasjadega mängimiseks ning vastutama kogu aeg lapse ohutuse eest mänguasjade valikul ja koduses ümbruses. Näiteks, tuleb väikeste asjadega õnnetuste vältimiseks anda neid mängida ainult järelvalve all.

Suhe vanematega ning aju areng

Lapse kõne sõltub aju arengust: rikkalikud kogemused loovad rohkete seostega aju. Eelduseks on stimuleeriv suhe vanematega (tahtlik tegevus lapse arengu toetuseks), eriti enne lapse aastaseks saamist. Kui selline keskkond puudub, ei arene aju vastavalt vanusele. Nende laste aju, kellega ollakse harva kontaktis ja ei saa mängida, on 20-30% väiksem.

Mäng

Seega on iga päev tähtis leida aega lapsega mängimiseks, koos raamatute vaatamiseks, ette lugemiseks, virgeajal jalutamiseks. Vaadelge koos koduümbrust, seletage, mida näete. Õpetage last mängima väljas ja kodus targalt valitud mänguasjadega, olles ise mängus osaline.

Kokkuvõtteks

Kuuendal elukuul harjutab laps kõnelemist ja vanemate ülesanne on:

• äratada ja säilitada lapses huvi
• lihtsustada ja vähendada
• ette näidata (lapsed matkivad täiskasvanuid)
• kuulata ja kuulda, mis lapsel öelda on